
Loo mõtte sain oma vanaisa Antsult. Pärast vanaema surma üksinda oma talus elades, tahtes omamoodi tänada lähedasi inimesi, kes teda hoolitsusega ümbritsesid , ütles Kait'i emale, oma miniale: Ehakene, mul ei ole Sulle midagi vastutasuks anda. Aga ma luban, et kui Sa kunagi sinna teispoolsusesse tuled, siis päiksepoolsete akendega tuba ootab Sind....
See lubadus on mu meeltes olnud aastaid ja nii see lugu pikkamööda kujunes. On juhuste kokkulangemine, et oma vormi sai ta 2010.a. sügiseks ja kuulajate ette jõudis läbi eesti laulu konkursi.
See on minupoolne tõlgendus vanaisa lubadusest. Mõeldes tänutundega kallitele inimestele, kes lahkunud ja meeldetuletuseks meile kõigile, et oskaksime rohkem hoolida neist, kellega oma eluteed jagame.
Terevisioon - vaata:
http://eestilaul.err.ee/poolfinalistid/4ca6c064-a124-43b4-893b-8b95f45639e2
01. aprillist 2009 01. septembrini 2009 aitas OÜ-l Tamra soetada helitehnikat, jalgrattaid, GPS seadme ja luua kodulehekülje Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse alustava ettevõtte stardi- ja kasvutoetuse programm.
Projekti kaasrahastas Euroopa Sotsiaalfond.

...on alguse saanud Võrumaalt. Kõikidelt elurännakutelt olen alati siia tagasi tulnud. Otsides vanavanemate käte soojust kulunud ukselinkidelt, isa lähedust talveöö täiskuu külmas valguses ja ema kui kodu sümbolit...
Tähtsaks pidades väikseid ja varjus toimuvaid asju, uskudes et kõigel on kõigega seos....
Otsides õiglust ja õnne.